keevitus
Keevitus on metallide või termoplastide püsiv ühendamine kuumutamise või survega, mille käigus materjal sulab või plastifitseerub ning jahtudes moodustab tugeva liite.
Keevitus on metallide, termoplastide või muude materjalide püsiv ühendamine tehnoloogiline protsess, mille käigus ühenditavad osad kuumutatakse kohaliku soojusallika abil sulamis- või plastifitseerumistemperatuurini ning liituvad omavahel jahtudes. Keevitamisel võib kasutada täitematerjali (elektrood, keevitustraat) või keevitada osad kokku ilma selleta. Keevitus on metallitöötluse üks olulisemaid tehnoloogiaid, mida kasutatakse laialt ehituses, masinaehituses, laevaehituses, torustike paigaldamisel ja paljudes teistes valdkondades. Kõige levinumad keevitusmeetodid on elekterkaarkeevitus (MMA, TIG, MIG/MAG), gaasikeevitus ja vastupanukeevitus. Keevitustöid teostab keevitaja, kes peab omama erialast väljaõpet ja sageli ka keevitussertifikaati. Kvaliteetne keevitus tagab konstruktsiooni tugevuse ja vastupidavuse, halvasti teostatud keevitus võib aga põhjustada tõsiseid ohutusriske. Keevitusõmbluste kvaliteeti kontrollitakse visuaalselt või mittepurustavate meetoditega nagu röntgen või ultrahelikontroll.
Etümoloogia
Tuleneb verbist «keevitama», mis lähtub sõnast «keetma» ning viitab materjali kuumutamisele keemistemperatuurini või selle lähedale.
Kasutusnäited
Metallkonstruktsiooni tugevus sõltub suuresti keevituse kvaliteedist.
Ta õppis koolis keevitust ja töötab nüüd laevaehituses keevitajana.
Torustiku keevitus peab vastama rangetele ohutusnõuetele.