ketodieet
Ketodieet on toitumisviis, mis põhineb väga vähesel süsivesikute tarbimise ja suure rasvasisaldusega toidul, mille eesmärk on viia keha ketoosi seisundisse, kus energia saamiseks kasutatakse rasva asemel süsivesikuid.
Ketodieet ehk ketogeen dieet on toitumisviis, kus igapäevane süsivesikute tarbimine on piiratud tavaliselt 20-50 grammini päevas, samas kui rasvade osakaal tõuseb 70-80%-ni päevasest energiatarbest. Valgusisaldus jääb mõõdukaks, umbes 20-25%. Sellise toitumisviisi eesmärk on viia keha ketoosi seisundisse, kus maksa poolt toodetud ketokehad (ketooned) muutuvad peamiseks energiaallikaks tavapärase glükoosi asemel. Ketodieet töötati algselt välja 1920. aastatel epilepsia raviks lastel ning seda kasutati meditsiinilise sekkumisena enne kaasaegsete epilepsiavastaste ravimite tulekut. Tänapäeval kasutatakse ketodieet peamiselt kaalulanguse eesmärgil, kuid ka teatud haigusseisundite toetusravina ning mõned sportlased kasutavad seda kehakoostise parandamiseks. Ketodieedil olles tuleb vältida suhkrut, teravilju, kõrge tärklisesisaldusega juurvilju nagu kartulid, enamikku puuvilju, kuid võib süüa liha, kala, mune, pähkleid, seemneid, õlisid, avokaadot ning madalasüsivesikutelisi juurvilju. Ketodieet võib põhjustada alguses nn ketogrippi, mis avaldub väsimuse, peavalu ja iiveldusena, kuna keha kohaneb uue energiaallikaga. Pikaajaline ketodieet peaks toimuma meditsiinilise järelevalve all, kuna see võib mõjutada neerude ja maksa tööd ning elektrolüütide tasakaalu.
Etümoloogia
Inglise keelest ketogenic diet, kus keto- viitab ketokehade (ketones) tekkimisele organismis, mis omakorda tuleneb kreekakeelsest sõnast 'keton'.
Kasutusnäited
Pärast kolme kuud ketodieeti on ta kaotanud 12 kilo ja tunneb end energilisemana.
Toitumisnõustaja soovitas enne ketodieediga alustamist konsulteerida arstiga ja teha vereanalüüsid.
Ketodieet nõuab täpset süsivesikute lugemist ja toidupäeviku pidamist, et püsida ketoosi seisundis.