kineskoop
Kineskoop on vanem tüüpi televiisori või monitori kuvamisseade, milles pilt tekib elektronkiire abil ekraanile paiskuva luminestseeruva aine mõjul. Tuntud ka kui katoodkiiretoru (CRT).
Kineskoop on kuvamistehnoloogia, mis oli laialt kasutusel televiisorites ja arvutiekraanides kuni 2000. aastate alguseni, kui selle asendas tasapinnaliste ekraanide tehnoloogia (LCD, plazma, LED). Seadme tööpõhimõte seisneb selles, et vaakumtorus paiknev elektronkahur paiskab elektronide kiirega ekraanile kantud luminestseeruvat ainet, mis hakkab värvuma ja tekitab pildi. Värvilises kineskoobis on kolm elektronkahurit, mis tekitavad punase, rohelise ja sinise komponendi. Kineskoobi tunnused on volüümiline kuju (sügav korpus), suhteliselt suur kaal ja elektritarbimine ning iseloomulik kergelt kumer ekraan. Eeliseks oli kvaliteetne pildiedastus ja kiire reageerimisaeg, mistõttu mängijad eelistasid neid pikka aega arvutimängudes. Kineskooptelekad vajasid aja jooksul sageli reguleerimist ja kiirgasid vähesel määral röntgenikiirgust, mistõttu soovitati neid vaadata teatud kauguselt. Tänapäeval on kineskoobtelevisorid enamasti asendatud õhukeste tasapinnaliste ekraanidega ning vanad seadmed on pigem kollektsionääride või retrotehnoloogia huviliste käes.
Etümoloogia
Kreeka keelest kinesis (liikumine) ja skopein (vaatama, jälgima), viidates liikuva pildi kuvamisele.
Kasutusnäited
Vanaema kodus seisab endiselt kineskoop-televiisor, mis töötab juba 30 aastat.
Kineskoopi kasutavad monitorid võtsid laual palju rohkem ruumi kui tänapäevased õhukesed ekraanid.
Retrogaming-huvilised eelistavad mõnikord vanu kineskoope, sest pilt on autentsem ja reageerimisaeg parem.