kips
Kips on ehitusmaterjalina kasutatav kipsikivi (kaltsiumsulfaat) või sellest valmistatud plaadid, mida kasutatakse seinte ja lagede viimistlemiseks ning kuivehituses.
Kips on nii looduslik mineraal (kaltsiumsulfaat) kui ka sellest valmistatud ehitusmaterjalide üldnimetus. Ehituses kasutatakse kipsi peamiselt kipsplaatide, kipsplokkide ja krohvide kujul seinte ja lagede viimistlemiseks. Kipsplaadid on kuivehituse põhimaterjal – neid kinnitatakse metallprofiilide külge seinte ja vaheseinte ehitamisel ning lagede paneelimiseks. Kipsist valmistatud materjalid on hinnatud nende kerguse, töödeldavuse, heleisolatsiooni ja tulekindluse omaduste poolest. Kips seob kiiresti vett ja tahkub, mis teeb sellest sobiva materjali ka skulptuuride ja gipsvormi valmistamiseks. Meditsiinis kasutatakse kipsisidemetena luumurdude ravimisel, et liikumatu tugi luude paranemise ajaks. Kipsikivi leidub Eestis looduslikult väikestes kogustes, kuid ehituseks imporditakse kipsi peamiselt välismaalt. Kipsplaatide paigaldamist nimetatakse kipserdamiseks ning sellega tegeleb kipserdaja.
Etümoloogia
Laenatud alamsaksa keelest (gips), lõplikult ladina sõnast gypsum, mis omakorda tuleb kreeka sõnast gypsos (kipsikivi)
Kasutusnäited
Elutoa seinale paigaldati kipsiplaadid ja seejärel krohviti need üle.
Luumurru ravis pandi jalale kipsiside, mis pidi olema kuus nädalat.
Ehitajad kasutasid kuivehituses kerget kipsi, mis on lihtne töödeldav ja tulekindel.