kiusatus
Kiusatus on tunne või soov teha midagi meeldivat, kuid sageli ebasobivat, kahjulikku või keelatud. Sisemise soovi ja mõistuse vaheline konflikt, kus inimene tahab järele anda millegi ahvatlevale.
Kiusatus on psühholoogiline seisund, kus inimene tunneb tugevat soovi või tõmmet millegi poole, mis võib olla vastupidine tema pikaajalistele eesmärkidele, väärtustele või normidele. Kiusatus hõlmab sisemist võitlust mõistuse ja soovide vahel, kus lühiajaline nauding või rahuldus on vastuolus pikaajaliste tagajärgedega. Kiusatused võivad puudutada toitu (magusad ja ebatervislikud toidud), aega (sotsiaalmeedias lodimine õppimise või töötamise asemel), raha (impulssoste) või käitumist (reeglite rikkumine, petmine). Religioosses kontekstis viitab kiusatus sageli võitlusele hea ja kurja vahel, kus kiusaja (nt kurat kristluses) püüab juhtida inimest eksiteele. Igapäevaelus on kiusatused loomulik osa inimkäitumisest ja nendega toimetulek nõuab enesedistsipliini ning tahtejõudu. Sügavama kiusatuse korral võib tegu olla sõltuvuse või sundkäitumisega, mis vajab professionaalset abi.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «kiusama», mis on seotud ahistamise ja piinamisega. Sõna ajalooliselt seotud hingelise või sisemise kogemisega, kus midagi «kiusab» või «ahistab» inimese otsuseid.
Kasutusnäited
Šokolaad poes oli liiga suur kiusatus ja ma ostsin terve tahi.
Ta püüdis vastu panna kiusatusele vaadata öösiti mobiiltelefoni.
Religioosses traditsioonis palvetatakse sageli abi kiusatuste vastu võitlemiseks.