koguaeg
Koguaeg on kogu aeg kestev või toimuv, pidev, lakkamatu. Samuti kasutatakse koguaega määrsõnana tähenduses 'kogu aeg', 'pidevalt', 'aina'.
Koguaeg on omadussõna, mis tähistab midagi, mis kestab või toimub kogu aeg, ilma vaheaegadeta, pidevalt. Näiteks võib rääkida koguaegsest tööajast, koguaegsest töötajast või koguaegsest koormusest. Koguaegne töötaja töötab täiskohaga, mitte osalise koormusega. Määrsõnana kasutatakse koguaega (ka vormis 'kogu aeg') tähenduses 'pidevalt', 'aina', 'järjest', väljendamaks millegi kestmist või kordumist. Näiteks: «Ta koguaeg küsib sama asja» tähendab, et ta küsib seda pidevalt, korduvalt. Koguaega kasutatakse nii kirjakeeles kui argikeeles, väljendamaks midagi katkematut või pidevalt korduvat. Mõnikord kirjutatakse kahte sõna 'kogu aeg', eriti määrsõnalises tähenduses, kuid liitsõna 'koguaeg' on samuti keelekeeles levinud.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest 'kogu' ja 'aeg'
Kasutusnäited
Ta töötab koguaegse tööajaga, mitte poole kohaga.
Laps nuuksub koguaeg, ma ei tea, mis tal viga on.
Ettevõte otsib koguaegset müügijuhti.
See küsimus tuleb koguaeg esile.