kohapea
Kohapea on pähe õppimine või pähe teadmine, ilma kirjalikku materjali vaatamata. Samuti kasutatakse seda tähistamaks kohapealseid asjaolusid või olukorda.
1. Kohapeal või mälust pärinevalt: Kohapea tähendab midagi, mis on pähe õpitud või mälus hoitav, ilma et oleks vaja kirjalikku materjali või väliseid abivahendeid. Näiteks võib õpilane osata luuletust kohapea, kui ta on selle pähe õppinud ja mäletab ilma paberilt lugemata. 2. Kohapealsete asjaolude kohta: Mõnikord kasutatakse sõna «kohapea» ka tähenduses «koha peal» või «kohapeal», viidates sellele, mis toimub või on teada konkreetses kohas. See tähendus on haruldasem ja pigem murdekaudne või vanemas keelekasutuses. 3. Igapäevases keelekasutuses on kohapea eelkõige seotud mälust teadmise või päheõppimisega: õpilased õpivad kohapea valemeid, näitlejad teavad oma rolli kohapea, kõnelejad esitavad kõnesid kohapea. See eeldab head mälu ja ettevalmistust.
Etümoloogia
Liitsõna «koha» ja «pea» sõnadest, kus «pea» viitab pähe või mälule ning «koha» võib viidata kohapealsele teadmisele või kindlale kohale mälus.
Kasutusnäited
Ta oskas kogu luuletuse kohapea ja ei vaadanud kordagi raamatusse.
Matemaatikaõpetaja nõuab, et korrutustabel tuleb kohapea osata.
Näitleja esitas oma pika monoloogi kohapea ilma suunajata.