komtuur

nimisõna ajalootermin ajalugu

Komtuur oli keskajal vaimusliku rüütelkonna (eriti Saksa ordu) piirkondliku allüksuse juht, kes vastas kindla territooriumi haldamise ja kaitse eest.

Komtuur (saksa keeles Komtur) oli keskajal vaimusliku rüütelkonna ametiisik, kes juhtis komtuuri ehk käsukonda (Kommende) – rüütelkonna piirkondlikku haldus- ja majandusüksust. Komtuurid olid eriti olulised Saksa ordu struktuuris, kus nad vastutasid kindla territooriumi sõjalise kaitse, majandamise ja haldamise eest. Eestis ja Liivimaale olid keskajal mitmed komtuurikonnad, näiteks Tallinna, Tartu ja Pärnu komtuurikonnad. Komtuur oli oma piirkonnas üks võimukamaid isikuid, kelle alluvuses olid nii sõjalised kui ka majanduslikud ressursid. Ta allus provintsimeistrile või kõrgmeistrile. Komtuurid kuulusid rüütelkonna vaimulikusse hierarhiasse ja andsid mungalubudused, kuid täitsid samaaegselt ka ilmalikke haldus- ja sõjalis-strateegilisi ülesandeid. Mõiste on tänapäeval ajalootermin, mida kasutatakse peamiselt Eesti ja Liivimaa keskajaloo käsitlemisel.

Etümoloogia

Saksa keelest Komtur, mis omakorda pärineb ladina sõnast commendator (usaldatu, hooldaja).

Kasutusnäited

Tallinna komtuur oli üks mõjukamaid Saksa ordu esindajaid Põhja-Eestis.
Keskajal vastas komtuur oma piirkonna sõjalise kaitse ja majanduse eest.
Tartu komtuur allus Liivimaa meistrile.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt