kõnemees
Kõnemees on inimene, kes peab avalikke kõnesid või on osav avalikult esinema ja kõnelema; retoorika valdaja, hea avalik esineja.
Kõnemees on inimene, kes oskab hästi avalikult kõnelda ja esineda, valdab retoorilisi võtteid ning suudab oma kõnega kuulajaid mõjutada. Klassikalises tähenduses viitab see oskuslikule avalikule esinejale, kes suudab oma mõtteid veenvalt ja mõjuvalt väljendada. Ajalooliselt on kõnemeesteks peetud silmapaistvaid poliitikuid, advokaate ja vaimulikke, kes avaliku esinemise abil mõjutasid ühiskonda. Eesti kontekstis on tuntud kõnemeesteks olnud paljud riigimehed ja avaliku elu tegelased. Mõiste rõhutab nii kõneoskust kui ka võimet publikut kaasa haarata ja veenda. Tänapäeval kasutatakse terminit ka laiemalt kirjeldamaks igasugust head avalikku esinejat, kes oskab end väljendada ja publik enda poole pöörata. Sõna kõnemees on liidetud sõnadest «kõne» ja «mees», kuid võib viidata ka naistele (kõnemees kui üldine nimetus oskuslikule esinejale, kuigi täpsem sooliselt neutraalne vaste oleks kõneosav või kõnekunstnik).
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «kõne» (suuline väljendus, esinemine) ja «mees» (isik). Vaste kreekakeelsele terminile «oraator» (ladina keelest orator).
Kasutusnäited
Juba noorelt paistis ta silma andeka kõnemehena, kes suutis rahvahulka kaasa haarata.
Hea kõnemees peab valdama nii sõnakasutust kui ka kehakeelt.
Advokaat oli tuntud kõnemehena, kelle kohtulaused jätsid alati mulje.