lind
Lind on sulestikuga, kahe jalaga selgroogne loom, kellel on tiivad ja kes enamasti suudab lennata. Lindude keha on kaetud sulgede ja nad arenevad munast.
Lind on sulgede, tiibade ja nokaga selgroogne loom, kes kuulub loomariigi klassi Aves. Lindudel on soe veri, nad munevad mune ja enamik liike oskab lennata, kuigi on ka mittelelendavaid linde nagu pingviinid, jaanalinnud ja kiivid. Lindude keha on kohandunud lendamiseks: neil on kerge luustik, tugevad lennulihased ja aerodünaamiline keha. Linnud hingavad kopsudega ja neil on neljakambriline süda. Maailmas on teadaolevalt üle 10 000 linnuliigi, kes elavad kõikides maailma ökosüsteemides alates polaarpiirkondadest kuni troopiliste vihmametsadeni. Eestis pesitseb üle 200 linnuliigi ja läbirändel võib kohata veel sadu liike. Linnud on ökosüsteemides olulised tolmeldajad, seemnelevitajad ja kahjurite hävitajad. Paljud linnuliigid on looduskaitse all, kuna nende populatsioonid on inimtegevuse tõttu ohustatud. Eestis on rahvuslinnuks räästas, mis valiti 2016. aastal rahvahääletusel. Linnuvaatlus ehk birdwatching on populaarne hobi nii Eestis kui mujal maailmas.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, sugulased soome keeles lintu, karjala keeles lindu. Algne tähendus seotud lendamisega.
Kasutusnäited
Akna taga laulis lind nii kaunilt, et ärkasin sellest üles.
Kevadel rändavad linnud tagasi soojemaalt Eestisse pesitsema.
Lapsed tegid talvel lindudele söögilauda ja panid sinna päevalilleseemneid.