krants

nimisõna neutraalne loodus

Krants on järsk, looduslik kaljuseina või kõrge maapinna astang, mis kerkib püstloodis või väga järsult. Esineb enamasti rannikul, jõgede kallastel või mägismaal.

Krants on geomorfoloogiline moodustis, mis tähistab järsku, sageli peaaegu püstloodset kaljuseina või maapinna astangut. Krants tekib tavaliselt erosiooni, tektoonsete liikumiste või jõgede ja merede uuristava toime tagajärjel. Eestis on tuntumad lubjakivirannikul paiknevad rannaklindid, nagu näiteks Põhja-Eesti klint, mida kohalikus keelekasutuses samuti krantsiks nimetatakse.

Krants erineb tavalisest nõlvast oma järsu languse poolest – kalle on nii suur, et inimene ei saa seal ilma erivahendite või ronimisoskuseta liikuda. Krantsi kõrgus võib ulatuda mõnest meetrist kuni sadade meetriteni mägismaal.

Õiguslikult võib krantsi lähedus kujutada ohtu ja seetõttu on paljudes kohtades paigaldatud hoiatussildid või piirded. Krants on ka oluline ökoloogiline elupaik paljudele lindudele, kes pesitsevad kaljupragudes.

Eesti rannamaastikul on krants oluline maastikuline ja kultuuriline element, mida mainitakse rahvalauludes ja kirjanduses.

Etümoloogia

Laenatud alamsaksa keelest (kranz 'pärg, äär'), läbi rootsi keele (krans). Tähistab algselt millegi serva või äärt, hiljem spetsialiseerus tähistama järsku maastikuvormi.

Kasutusnäited

Lapsed ei tohi krantsi servale minna, sest seal on kukkumisoht.
Meretuul ja lained on aastasadade jooksul rannikule kõrge krantsi uuristanud.
Kotkas pesitseb kõrge krantsi seinale rajatud pesas.
Ontika krants on üks Eesti kuulsamaid ja kaunimaid loodusvaatamisväärsusi.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt