kretinism
Kretinism on raske vaimse ja füüsilise arengu häire, mis tekib kilpnäärmehormooni (türoksiini) puuduse tõttu varases lapsepõlves või juba enne sündi.
Kretinism on meditsiiniline seisund, mis avaldub raske vaimse alaarenguna ning füüsiliste kasvuhäiretena. Haigus tekib siis, kui organism ei saa piisavalt kilpnäärmehormooni (türoksiini) kriitilisel arenguperioodil – raseduse ajal või varajases lapsepõlves. Türoksiin on hädavajalik aju normaalse arengu ja üldise kasvamise jaoks. Kretinismi peamised tunnused on vaimne alaareng, madal kasv, ebaproportsionaalne kehaehitus, moonutatud näojooned ning aeglustunud luustiku ja lihasmotoorsete funktsioonide areng. Haigus võib olla kaasasündinud (kongenitaalne kretinism) või tekkida hiljem lapsepõlves joodipuuduse või kilpnäärmehaiguste tõttu. Ajalooliselt esines kretinismi sagedamini mägipiirkondades, kus mullas ja toidus oli vähe joodi. Tänapäeval on arenenud riikides kretinism haruldane, kuna vastsündinuid sõelutakse kilpnäärme talitlushäirete suhtes ja vajadusel alustatakse kohe hormoonasendusravi. Varajane diagnoos ja ravi võimaldab haiguse tagajärgi oluliselt leevendada või täielikult ennetada. Argikeeles on sõna «kretiin» kasutusel ka solvava väljendina, kuid meditsiinilises kontekstis on kretinism täpne diagnoos, mida tänapäeval kirjeldatakse sageli ka terminiga «kaasasündinud hüpotüreoidism».
Etümoloogia
Prantsuse keelest crétin, mis omakorda pärineb šveitsi-prantsuse murdekeelest, kus chrétien tähendas algselt «kristlane» (rõhutamaks haige inimlikku väärikust).
Kasutusnäited
Vastsündinute sõeluuring aitab avastada kretinismi varakult ja alustada viivitamatult ravi.
Enne joodi lisandamist toidusoola olid mõnedes piirkondades kretinismi juhtumid märksa sagedasemad.
Kretinismi peamine põhjus on kilpnäärmehormooni puudus kriitilisel ajul.