osutatav
Osutatav on omadussõna, mis kirjeldab midagi, millele saab või on võimalik osutada, näidata või viidata.
Osutatav on omadussõna, mis väljendab, et mingile asjale, objektile, nähtusele või asjaolule on võimalik osutada, viidata või seda näidatada. Seda kasutatakse sageli keele- ja õiguskeeles, kus täpsustatakse, millele mingis tekstis või olukorras viidatakse. Näiteks võib rääkida «osutatavast asjaolust», «osutatavast kohast» või «osutatavast sättest». Sõna on tuletatud tegusõnast «osutama» (tähenduses näitama, viitama, märkima) ja liitega -tav, mis väljendab võimalikkust või vajadust. Keeleteaduses ja dokumentatsioonis kasutatakse sõna rõhutamaks, et mingile elemendile on võimalik konkreetselt viidata või see välja tuua. Praktikas esineb sõna enamasti kirjalikus keeles, eriti õigus- ja haldustekstides ning teaduskirjanduses.
Etümoloogia
Tuletis tegusõnast «osutama» ja liitega -tav, mis väljendab võimalikkust
Kasutusnäited
Lepingus osutatav tingimus ei ole täpselt sõnastatud.
Kohtumäärus oli osutatav aadress valesti kirjutatud.
Autori poolt osutatav allikas ei ole enam kättesaadav.