lambda
Lambda (λ) on kreeka tähestiku 11. täht, mida kasutatakse laialdaselt matemaatikas, füüsikas, programmeerimises ja teistes teadusvaldkondades erinevate suuruste ja mõistete tähistamiseks.
Lambda (λ) on kreeka tähestiku 11. täht, millel on arvukalt kasutusi teaduses ja tehnikas. 1. Matemaatikas ja füüsikas tähistab lambda sageli lainepikkust (eriti optika ja akustika valdkonnas), spektraaljooneid, võrejaotust või Lagrange'i multiplikaatorit. Näiteks punase valguse lainepikkust tähistatakse sageli kui λ ≈ 650 nm. 2. Programmeerimises viitab lambda anonüümsele funktsioonile ehk lambda-funktsioonile, mis on lühike nimetu funktsioon, mida saab luua ja kasutada kohapeal ilma eraldi defineerimata. Seda toetavad paljud programmeerimiskeeled nagu Python, JavaScript, C++ ja teised. Lambda-funktsioonid on eriti kasulikud funktsionaalses programmeerimises ja andmetöötluses. 3. Lambda on ka kasutusel matemaatilises loogiks ja arvutiteaduses, kus lambda-arvutus (lambda calculus) on formaalse süsteemi alus, millel põhineb suur osa kaasaegse programmeerimisteooria ja funktsionaalsest programmeerimisest. Lambda-arvatust töötas välja matemaatik Alonzo Church 1930. aastatel. 4. Füüsikas tähistab lambda veel radioaktiivse lagunemise konstanti, soojusjuhtivust, kosmilist konstanti ja teisi suurusi sõltuvalt valdkonnast.
Etümoloogia
Kreeka tähestiku täht lambda (λ, Λ), mis pärineb foiniikia tähest lamed. Tähe nimi tähendas algselt veiste varrukat või teepulka.
Kasutusnäited
Funktsioonis kasutati lambda-avaldist andmete sorteerimiseks.
Valguse lambda on vahemikus 400-700 nanomeetrit nähtava spektri puhul.
Programmeerija kirjutas lühikese lambda-funktsiooni asemel täisfunktsiooni.