linnugripp
Linnugripp on nakkushaigus, mida põhjustab linnugripi viirus (influentsaviirus tüüp A) ja mis levib peamiselt lindude seas, kuid võib üle kanduda ka inimestele.
Linnugripp on nakkushaigus, mida põhjustab influentsaviiruse tüüp A ja mis esineb eelkõige kodulindudel ja metslindudel. Viirus võib harvemal juhul nakatada ka imetajaid, sealhulgas inimesi, enamasti otsesel kokkupuutel haigete lindudega. Linnugripi erinevad tüved erinevad nakkavuse ja ohtlikkuse poolest. Kõige ohtlikumad on kõrge patogeensusega tüved nagu H5N1 ja H7N9, mis võivad põhjustada raskeid haigestumisi ja surmajuhtumeid nii lindudel kui ka inimestel. Inimeselt inimesele linnugripp levib harva, kuid selle võimalus tekitab muret võimaliku pandeemia puhkemise pärast. Haiguse sümptomid inimesel sarnanevad tavalisele grippile: palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, kuid rasketel juhtudel võib tekkida raske hingamisteede põletik ja kopsukahjustus. Linnugrippi ennetatakse eelkõige haigete lindude hukkamisega, rangemate hügieenireeglite ning bioloogiliste turvameetmetega linnukasvatuses. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja veterinaarametid jälgitavad linnugripi levikut pidevalt.
Etümoloogia
Liitsõna komponentidest «lind» + «gripp», kus viidatakse gripi esinemisele lindude seas.
Kasutusnäited
2023. aastal tuvastati Eestis mitmeid linnugripi juhtumeid metslindude seas.
Linnugripp võib levida nii kodulindude kui ka metslindude vahel.
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab vältida kontakti haigete lindudega linnugripi leviku tõkestamiseks.