litsentsileping
Litsentsileping on leping, millega litsentsiandja annab teisele poolele (litsentsisaajale) õiguse kasutada tema intellektuaalomandi objekti (nt kaubamärki, leiutist, autoriõigusega kaitstud teost) kokkulepitud tingimustel ja tasu eest või tasuta.
Litsentsileping on intellektuaalomandi õiguse valdkonda kuuluv leping, mille alusel õiguste omanik (litsentsiandja) annab teisele isikule (litsentsisaajale) õiguse kasutada kaitstud intellektuaalset vara. Litsentsitavaks objektiks võib olla näiteks kaubamärk, patent, autoriõigusega kaitstud teos, tööstusdisainilahendus, tarkvara või ärisaladus. Litsentsileping erineb müügilepingust selle poolest, et õiguste omanik jääb endiselt omanikuks ja annab vaid kasutusõiguse. Lepingus määratakse kasutusõiguse ulatus (kas lihtsustlitsents või ainulitsents), kestvus, territoorium ja tasu suurus (litsentsitasu). Lihtsustlitsentsi korral võib litsentsiandja anda sama õiguse ka teistele isikutele, ainulitsentsi korral ainult ühele litsentsisaajale. Litsentsilepinguid kasutatakse laialdaselt ärimaailmas, näiteks kui ettevõte soovib kasutada teise ettevõtte kaubamärki, tehnoloogiat või franšiisi. Lepingut reguleerib Eestis eelkõige autoriõiguse seadus, patendiseadus ja kaubamärgiseadus.
Etümoloogia
Sõna koosneb osadest litsents (ladinakeelsest licentia 'luba') ja leping (eesti keelest). Kasutusel õigusterminina.
Kasutusnäited
Ettevõte sõlmis välisriigi tootjaga litsentsilepingu, mis andis õiguse toota nende kaubamärgi all tooteid Eestis.
Litsentsilepingus oli sätestatud, et tarkvara tohib kasutada maksimaalselt 50 töötajat.
Ainulitsentsi andmise korral peab litsentsileping sisaldama selget märget, et teistele ei anta samasugust õigust.