loid
Loid on omadussõna, mis kirjeldab energiavaest, jõuetut, aeglast ja passiivselt käituvat olekut või tegevust. Loid inimene on uimane, nõrk ja tegevusetu.
Loid on omadussõna, mis väljendab energiavaesust, jõuetust ja passiivsust. Loiu inimene on uimane, tegevusetu ja reageerib aeglaselt, tal puudub elujõud ja algatusvõime. Sõna kasutatakse nii füüsilise kui vaimse seisundi kohta, näiteks loiu liigutuse, loiu käitumise või loiu ilme puhul. Loidus võib olla ajutine seisund, mis tuleneb väsimusest, palavikust, kuumusest või muudest põhjustest, kuid võib iseloomustada ka püsivat käitumisviisi. Loiu tegevus on aeglane, energiata ja eesmärgitu. Sõna kannavad sageli negatiivset konnotatsiooni, kuna loidust seostatakse laiskuse, hooletu suhtumise ja motivatsiooni puudumisega. Kõnekeeles kasutatakse sageli tuletisi nagu loidus (nimisõna), loiduma (tegusõna) või loiult (määrsõna).
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, esineb ka soome keeles kujul loida (laagerduda, olla laisk)
Kasutusnäited
Kuumuse käes olid kõik loid ja tegevuseta.
Haiguse tõttu tundis ta end loid ja energiavaene.
Õpilane tegi oma tööd loiu suhtumisega, ilma igasuguse innuta.