loog
Loog on madal, sooline või ajutiselt veega täitunud lohk maapinnal, samuti väike järv või tiik; ülekandeliselt ka mahuti vedeliku hoidmiseks.
Loog on eesti keeles mitut tüüpi lohku või veekogu tähistav sõna. 1. Geograafilises tähenduses on loog madal lohk maapinnal, mis võib olla sooline, märg või hooajaliselt veega täitunud. Sellised loogud on iseloomulikud Eesti loodusele, eriti soo- ja niidualadel. 2. Loog võib tähistada ka väikest järve, tiiki või veekogut, eriti selliseid, mis on tekkinud loomulikult maapinna lohku. 3. Mahutina kasutatakse sõna loog vedelike, eriti piima hoidmiseks mõeldud suurema nõu kohta. Ajalooliselt oli piimaloog talumajanduslikus tähenduses oluline tarbeese. 4. Sõna esineb ka kohanimedes üle Eesti, näiteks Loobu, Loogodi, viidates koha looduslikule omadustele. Eesti rahvaluules ja vanasõnades esineb loog sageli seoses vee ja märgalaga.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, suguluses soome keele sõnaga «laukku» (lohk, mahuti). Kuulub vanade põlissõnade hulka eesti keeles.
Kasutusnäited
Niidu kõrval oli loog, mis kevadel vett täis oli.
Vanad piimaloogud olid tavaliselt puidust või savist tehtud.
Rabas tuli ette mitu looku, mille ümber kasvas rohket sootaimestikku.