lumehelves
Lumehelves on väike jääkristall, mis tekib õhus veeauru külmumisel ja langeb lumesajuna maapinnale. Lumehelbed on tuntud oma ainulaadse kuusnurkse sümmeetrilise kuju poolest.
Lumehelves on väike jääkristall, mis moodustub atmosfääris, kui veeaur külmub otse jääks kõrgel pilvedes. Iga lumehelves kasvab ümber tolmukübeme või muu väikese tahke osakese, kui õhutemperatuur on alla 0°C ja õhk on küllastunud niiskusega. Lumehelbed on tuntud oma erakordse mitmekesisuse poolest - kuigi kõik lumehelbed järgivad kuusnurkset sümmeetriat (mis tuleneb vee molekulide kristallvõre struktuurist), ei ole maailmas kaht täpselt ühesugust lumehelvest. Lumehelveste kuju ja keerukus sõltub temperatuurist ja niiskusest, mille läbi kristall kasvades liigub. Temperatuuril umbes -15°C moodustuvad kaunid tähetaolised kristallid, soojemal võivad lumehelbed olla lihtsamad ja veelgi soojemal ilmal võivad nad kokku sulada suuremateks märjemateks helvesteks. Lumehelbed on olulised nii looduse veetsüklis kui ka kultuuris - neid on kujutatud kunstis ja arhitektuuris ning uuritud teaduses kristallide kasvu mõistmiseks. Eesti talves on lumehelbed igapäevane nähtus ning nende vaatlemine on osa talvisest looduskogemusest.
Etümoloogia
Liitsõna: lume (lumi, genitiiv) + helves (väike ese, helmes). Sõna «helves» on iidne eesti sõna, mis tähistab väikest tahket eset või tükikest.
Kasutusnäited
Akende taha langevad suured pehmed lumehelbed.
Laps püüdis kindasse langenud lumehelvest vaadata, aga see sulas kohe ära.
Mikroskoobiga vaadates on näha, et iga lumehelves on unikaalne ja kaunilt sümmeetriline.