maasikas
Maasikas on punaste marjadega madal rohttaim ning selle magus aromaatne vili, mida kasutatakse laialdaselt nii värsketena kui ka moosides, kookides ja muudes toitudes.
Maasikas on Eestis üks populaarsemaid aiamarju, mida iseloomustab eredpunane värv, magus maitse ja iseloomulik aroomi. Marjad valmivad suvekuudel, enamasti juunis ja juulis, ning neid kasvatatakse nii kodaaedades kui ka suurematel marjaistandustel. Maasikas kuulub roosõieliste sugukonda ja on päritolult hübriidne kultuursordi, mis on aretatud Ameerika metsikutest maasikaliikidest. Tuntud sordid on näiteks 'Senga Sengana', 'Polka' ja 'Honeoye'. Marjad sisaldavad rohkesti C-vitamiini, foolhapet ja antioksüdante, mistõttu neid peetakse tervislikuks toiduks. Eesti toidukultuuris kasutatakse maasikaid värskelt, samuti moosides, kookides, smoothie'des ja dessertides. Maasikas on ka populaarne maitseaine jäätistes ja jogurtites. Metsmaasikas ehk väiksemate marjadega looduslik liik on samuti Eestis levinud ja kasvab metsaservades ning rohumaadel.
Etümoloogia
Sõna «maasikas» tuleneb asjaolust, et marjad kasvavad madalal, maa lähedal. Liitsõna osised: maa + -sikas (vananenud tüvi, mis võib seostuda «sibama» tüvega, kuid täpne päritolu on ebaselge).
Kasutusnäited
Suvine maasikas on kõige maitsev just värskelt korjatuna.
Vanaema keedab iga suvi maasikatest magusat moosi.
Lapsed läksid metsa maasikaid korjama.