manitsema
Manitsema tähendab kedagi sõnaliselt hoiatama, manitsema või noomima, et ta mingist tegevusest loobuksid või oma käitumist parandaks. Kasutatud eelkõige õpetliku või hooliva hoiatuse andmisel.
Manitsema on tegusõna, mis tähendab kedagi sõnaliselt hoiatama, noomima või õpetlikult manitsema eesmärgiga mõjutada tema käitumist või hoida ära soovimatuid tegusid. Manitsus on tavaliselt leebe ja hooliv, mitte range karistus. Sõna on omane eriti kasvatuslikele olukordadele, kus vanem manitseb last, õpetaja õpilast või ülemus alluvatut. Manitsus võib sisaldada nii hoiatust tuleviku kohta kui ka möödunud tegude kriitikat. Manitsemise eesmärk on suunata inimest õigele teele, mitte karistada. Sõna kasutus on mõnevõrra formaalsem ja ilukirjanduslikum kui argine «noomimine» või «kriitimine». Näiteks võib ema manitseda last ettevaatamatuse pärast või juht manitseda töötajat hilinemise pärast. Manitsus eeldab autoriteedisuhte olemasolu ja hoolimist teise inimese käekäigu pärast.
Etümoloogia
Pärineb germaani laenust, võrreldav saksa keele sõnaga «mahnen» (meelde tuletama, nõudma, manitsema). Eesti keeles kasutusel juba 19. sajandist.
Kasutusnäited
Õpetaja manitses õpilast kodutöö tegemata jätmise pärast.
Ema manitses last, et ta oleks ettevaatlikum ja ei jookseks tänaval.
Juht manitses töötajat mitme korra hilinemise eest ja palus olukorda parandada.