noomima
Noomima tähendab kedagi viga, eksimust või valet käitumist eest manitsema, laitma või noomitust avaldama. See on formaalsem väljend, mis tähendab kellegi käitumise heakskitmatust väljendavat kõnelemist.
Noomima on tegusõna, mis tähendab kedagi tema vea, eksimuse, süü või sobimatu käitumise eest korrale kutsuma, laitma või noomitust avaldama. Noomimise puhul väljendatakse selgelt heakskitmatust ja kritiseeritakse teise inimese toimingut või käitumist. Noomitav isik võib olla laps, kellele vanem teeb etteheidete, töötaja, keda ülemus korrale kutsub, või avalik tegelane, keda kritiseeritakse tema tegude eest. Sõna kandis endas mõnevõrra pidulikumat ja formaalsemat tähendust kui igapäevased väljendid nagu «sõitlema» või «näristama». Noomimist kasutatakse sageli ametlikes kontekstides, näiteks töösituatsioonides, koolis või ametlikes teadetes, kus märgitakse, et keegi sai noomituse või noomiti kedagi. Sõna võib esineda ka kujundlikus tähenduses, näiteks «südametunnistus noomis teda». Noomimisega kaasneb tavaliselt õpetlik või hoiatav toon – eesmärgiks on juhtida tähelepanu valele käitumisele ja ärgitada parandama.
Etümoloogia
Eesti päritolu sõna, arvatavasti seotud sõnaga «noom» (laitus, etteheide). Täpne etümoloogia pole kindlalt teada.
Kasutusnäited
Õpetaja noomis õpilast kodutöö tegemata jätmise eest.
Juht noomis töötajat hilinemise pärast koosolekul.
Ema noomis last, kes oli koerale liiga karmilt käitunud.