marmor
Marmor on metamorfne tardkivim, mis koosneb peamiselt kaltsiiist või dolomiidist ja mida kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamisel tänu oma ilusale mustrilisele pinnale ja töödeldavusele.
Marmor on metamorfne ehk moondekivim, mis tekib lubjakivi või dolomiidi ümberkristalliseerumisel kõrge rõhu ja temperatuuri mõjul maa sügavuses. Koosneb peamiselt kaltsiitkristallidest või dolomiidist ning on tuntud oma iseloomuliku mustrilise struktuuri poolest. Marmori värvus ja mustrid sõltuvad kivimis sisalduvatest lisanditest: puhas marmor on valge, kuid rauaoksiidid annavad punakaid või kollakaid toone, grafiit ja orgaaniline aine tumedaid varjundeid. Klassikaline valge marmor on läbi ajaloo olnud kõrgelt hinnatud skulptuuride ja monumentide valmistamisel – tuntud näited on Kreeka ja Rooma antiikskulptuurid ning sellised rajatised nagu India Tadž Mahall. Tänapäeval kasutatakse marmorit ehituses põrandate, seinakatete, trepiastmete ja töötasapindade materjalina, samuti dekoratiivse kivisõelana. Marmor on suhteliselt pehme kivim (Mohsi skaalal kõvadus 3-4), mis muudab selle hästi töödeldavaks, kuid teeb ka tundlikuks hapete ja kriimustuste suhtes. Eestis looduslikku marmorit ei esine, kuid seda kasutatakse laialdaselt importmaterjali ehituses ja kujunduses.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast marmor, mis omakorda pärineb kreekakeelsest sõnast mármaros (μάρμαρος), tähendusega 'läikiv kivi'.
Kasutusnäited
Klassitsistliku hoone fuajees oli põrand kaetud itaalia marmori plaatidega.
Michelangelo Daavid on valmistatud valgest Carrara marmorist.
Köögitöötasapind marmorist vajab regulaarset pindamist, sest on tundlik hapete suhtes.