meeletu
Meeletu on omadussõna, mis tähendab 'väga suur', 'tohutu', 'ülemäärane' või 'meelevaldne'. Kasutatakse millegi intensiivsuse, suuruse või ülemäärasuse rõhutamiseks.
Meeletu on omadussõna, millel on kaks peamist tähendusvaldkonda. 1. Kõige levinum tähendus tänapäeval on 'väga suur', 'tohutu', 'ülemäärane'. Selles tähenduses kasutatakse sõna rõhutamaks millegi erakordset suurust, intensiivsust või hulka, näiteks meeletu kiirus, meeletu hind, meeletu edu. See on üks levinumaid võimendussõnu eesti keeles, mis väljendab ületamist, üllatust või muljet. 2. Vanem ja otsesem tähendus on 'meelevaldne', 'mõistusevastane', 'hull' või 'arutu'. See tähendus tuleneb otseselt sõna moodustusest (meele+tu = ilma meeleta, ilma mõistuseta) ja viitab käitumisele või olukorrale, mis ei ole mõistuspärane või on kontrolli alt väljas. Selles tähenduses võib meeletu viidata ka pöörasusele või hullumeelsusele, kuigi see kasutus on tänapäeval harvem. Sõna on väga produktiivne ja sobib paljudesse kontekstidesse, nii igapäevasesse kõnekeelde kui ka kirjakeelde.
Etümoloogia
Tuletis sõnast 'meel' ja eitava järelliite '-tu' ühendist, tähendusega 'ilma meeleta, ilma mõistuseta'.
Kasutusnäited
Kontserdil oli meeletu publik, saal oli rahvast täis.
Uue telefoni hind oli meeletu, ma ei jõudnud seda endale lubada.
Ta sõitis meeletu kiirusega, politseinikud pidid ta kinni pidama.
See oli meeletu seiklus, mida ma kunagi ei unusta.
Meeletu torm murdis puid ja lõhkus katuseid.