mentaliteet

nimisõna neutraalne kultuur

Mentaliteet on rahvale, rühmale või ajastule iseloomulik mõtteviis, maailmavaade ja vaimne hoiak. See hõlmab ühiseid väärtusi, arusaamu ja suhtumisi, mis kujundavad inimeste käitumist ja otsuseid.

Mentaliteet on teatud rahvale, sotsiaalsele rühmale, ajastule või kultuurile omane mõtlemis- ja käitumisviis, mis väljendub ühistes väärtushinnangutes, hoiakutes ja maailmavaatelistes seisukohavõttudes. See on sügavam ja püsivam kui üksikud arvamused või vaated, kujundades inimeste taju ja reaktsioone keskkonna sündmustele.

Mentaliteeti kujundavad ajaloolised kogemused, kultuuritaust, majanduslikud tingimused, religioon ja sotsiaalsed tavad. See avaldub näiteks suhtumises töösse, võimu, raha, aja, perekonda ja võõrastesse. Mentaliteet on sageli osaliselt alateadlik ega pruugi olla kantjale endale täielikult teadvustatud.

Mõiste on oluline antropoloogias, ajaloouurimises, sotsioloogias ja kultuuriuuringutes, kus käsitletakse ühiskondade ja rahvaste vaimset identiteeti. Mentaliteeti uurides püütakse mõista, miks erinevad kultuurid ja ajastud suhtuvad samadesse nähtustesse erinevalt ning kuidas need hoiakud ühiskonda mõjutavad.

Etümoloogia

Laenatud prantsuse keelest (mentalité), mis tuleneb hilisladina sõnast mentalis 'vaimne, mõistusega seotud', see omakorda ladina sõnast mens 'mõistus, vaim'.

Kasutusnäited

  • Eesti mentaliteeti iseloomustab sageli tagasihoidlikkus ja kinnisus.
  • Nõukogude ajast pärit mentaliteet mõjutab siiani paljude inimeste suhtumist riiki ja võimu.
  • Ettevõtluskultuuri arendamiseks on vaja muuta mentaliteeti, mis suhtub ebaedu häbiga.
  • Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa mentaliteet erinevad märgatavalt ajalooliste kogemuste tõttu.

Otsi järgmist sõna: