merekindlus
Laeva, paadi või muu ujuvi ehituslik ja tehniline seisund, mis tagab selle ohutu püsimise vees ja vastupidavuse meretingimustes; laeva võime taluda laineid, tuult ja teisi merel esinevaid koormusi ilma uppumata või kahjustusi saamata.
Merekindlus on laevanduses kasutatav mõiste, mis tähistab laeva või muu veesõiduki võimet ohutult sõita erinevates meretingimustes ilma uppumis- või kahjustusohtudeta. Merekindel laev peab taluma laineid, tuult, torme ja teisi merel esinevaid koormusi ning säilitama stabiilsuse ja ujuvuse ka rasketel tingimustel. Merekindluse hindamisel arvestatakse laeva konstruktsiooni tugevust, vettpidavust, stabiilsust, varustust ja vastavust ohutusstandarditele. Laevade merekindlust reguleerivad rahvusvahelised konventsioonid ja klassifikatsiooniseltside nõuded. Laeva merekindlustõend (seaworthiness certificate) kinnitab, et laev vastab kehtivatele ohutusnõuetele ja on sobiv määratud merealadel sõitmiseks. Merekindlusklassid määravad, millistel vete aladel laev võib liikuda - rannikumeres, avamerel või piiratud veealadel. Eestis väljastab merekindlustõendeid ja teostab laevade ülevaatusi Veeteede Amet, järgides Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi meresõiduohutuse standardeid.
Kasutusnäited
Enne pikka meresõitu kontrolliti põhjalikult laeva merekindlust ja varustust.
Vana puutpaadi merekindlus tekitas kaptenis kahtlusi, mistõttu otsustati reis edasi lükata.
Klassifikatsiooniseltsi inspektor kinnitas, et laev vastab kõigile merekindluse nõuetele.