meritokraatia
Meritokraatia on ühiskonnakorralduse põhimõte, mille kohaselt inimeste positsioon ja edukus ühiskonnas põhineb nende võimetel, teadmistel ja saavutustel, mitte päritolul, varandusel või muudel eeldustel.
Meritokraatia on ühiskonnakorralduse ja juhtimise põhimõte, mille kohaselt inimeste ühiskondlik positsioon, võim ja hüved määratakse nende isiklike võimete, teadmiste, oskuste ja saavutuste alusel. Meritokraatlikus süsteemis peetakse õiglaseks, et kõrgemale positsioonile jõuavad need, kes on kõige andekamad ja tööd teinud, mitte need, kellel on soodsam päritolu, suurem varandus või õiged sugulussidemed. Mõiste võttis 1958. aastal kasutusele Briti sotsioloog Michael Young satiirilises teoses, kus ta hoopis kriitiliselt kirjeldas ühiskonda, kus IQ ja pingutus määravad inimese väärtuse. Tänapäeval kasutatakse mõistet nii positiivses tähenduses võimete tunnustamise põhimõtte kohta kui ka kriitilises tähenduses, osutades sellele, et rangelt meritokraatlik süsteem võib eirata erinevate stardipositsioonide mõju ja õigustada ebavõrdsust. Meritokraatia põhimõtteid rakendatakse haridussüsteemis, avaliku teenistuse värbamisel ja paljudes organisatsioonides, kus eeldatakse, et ametikohad ja edutamised põhinevad kompetentsil ja tulemustel.
Etümoloogia
Inglise keelest meritocracy (1958), mis koosneb ladina sõnast meritus 'teenitud, väärt' ja kreeka sõnast kratos 'võim, valitsemine'
Kasutusnäited
Avaliku teenistuse värbamissüsteem peaks põhinema meritokraatial, mitte poliitilisel kuuluvusel.
Kriitikud väidavad, et puhta meritokraatia idee eirab erinevaid stardivõimalusi ja sünnipäraseid eeliseid.
Ettevõte rõhutab meritokraatiat, kus edutamine sõltub ainult töötulemustest ja kompetentsist.