mesi
Mesi on mesilaste poolt lillede nektarist toodetav magus, paks ja kleepuv aine, mida kasutatakse toiduna ja ravivahendina.
Mesi on mesilaste poolt lillede nektarist ja taimedel leiduvatest magusatest eritistest toodetav looduslik magusaine. Mesilased koguvad nektari, töötlevad seda ensüümidega oma kehas ning ladustavad mesitaru kärgedesse, kus see paksuneb ja küpseb. Mesi koosneb peamiselt fruktoosist ja glükoosist ning sisaldab ka vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante. Eestis on traditsiooniliselt tuntud erinevad mesiliigid vastavalt taimedele, millest nektar kogutud on: näiteks liivakamara mesi, võilille mesi, mesikasmesi. Mett on inimesed kasutanud toidu ja ravimina juba tuhandeid aastaid. Tänapäeval kasutatakse mett nii toiduainena (magusainena, võileivale määrdes, teede magustamiseks) kui ka rahvameditsiinis külmetushaiguste, haavade ja põletuste ravimiseks. Mesindustööstus on Eestis oluline põllumajandusharu, kus mesemehed (mesimehed) peavad mesilasperesid ja toodavad kvaliteetset Eesti mett. Kujundlikult kasutatakse sõna «mesi» ka millegi väga meeldiva, magusa või meelitava kohta.
Etümoloogia
Soome-ugri algupära sõna, esineb sarnaselt teistes läänemeresoome keeltes (soome mesi, vadja mesi). Pärineb läänemeresoome algkeelest.
Kasutusnäited
Panin hommikusöögiks võileivale mett ja see oli väga maitsev.
Vanaema soovitas külmetuse korral juua teed sidruninviilu ja mesega.
Eesti mesi on tuntud oma kõrge kvaliteedi poolest.
Mesimumm müüs turul värskelt kogutud liivakamara mett.