mikrodoseerimine
Mikrodoseerimine on psühhedeelikumide (nagu LSD või psilotsübiin) võtmine väga väikestes, mittejoovastavates annustes, tavaliselt eesmärgiga parandada loovust, keskendumisvõimet või vaimset heaolu.
Mikrodoseerimine on praktika, kus võetakse psühhedeelikume nagu LSD või psilotsübiini sisaldavaid seeni väga väikestes annustes, mis on umbes kümnendik kuni kahekümnesõnaandik tavalise rekreasioonse annuse suurusest. Eesmärk on tarbida nii vähe, et aine ei tekita hallutsinatsioone ega muuda märgatavalt teadvust, kuid võib mõjutada meeleolu, energiataset ja kognitiivseid võimeid. Mikrodoseerimise pooldajad väidavad, et see võib parandada loovust, produktiivsust, keskendumisvõimet, vähendada ärevust ja depressiooni sümptomeid ning suurendada üldist heaolutunnet. Praktika on levinud eriti Siilikuoru tehnoloogiasektoris ja loovtööstuses. Teaduslikud uuringud mikrodoseerimise efektiivsuse kohta on siiski veel piiratud ning tulemused vastuolulised – osa uurimustest viitab, et mõju võib olla osaliselt platseeboefekt. Mikrodoseerimisega seotud ained on enamikus riikides, sealhulgas Eestis, ebaseaduslikud, mis teeb nende tarvitamise ja uurimise keeruliseks. Tüüpiline mikrodoseerimise protokoll hõlmab aine võtmist iga kolme-nelja päeva järel, mitte iga päev, et vältida tolerantsuse tekkimist.
Etümoloogia
inglise keelest microdosing, mis koosneb sõnaosadest micro (kreeka mikros 'väike') ja dosing 'annustamine'
Kasutusnäited
Tehnoloogiasektoris on mikrodoseerimine muutunud populaarseks viisiks produktiivsuse tõstmiseks.
Teadlased uurivad, kas mikrodoseerimise positiivsed mõjud on tegelikud või pigem platseebo.
Mikrodoseerimise pooldajad väidavad, et see aitab neil paremini keskenduda ja olla loovamad.