monoloog
Monoloog on ühe inimese pikem kõne, kus teised ei osale vestluses. Teatris ja kirjanduses on monoloog tegelase pikk üksi peetud kõne, mis paljastab tema mõtteid ja tundeid.
Monoloog on ühe kõneleja pikem kõne, mille ajal teised osalejad kuulavad või mida peetakse ilma vestluspartnerita. Igapäevaelus võib monoloogiks nimetada olukorda, kus üks inimene räägib pidevalt ega anna teistele sõna.
Teatris ja kirjanduses on monoloog oluline dramatehniline võte, kus tegelane räägib üksi laval või tekstis, avades oma sisemaailma, mõtteid, kahtlusi või kavatsusi. Monoloog võib olla suunatud publikule, teisele tegelasele, kes ei vasta, või iseendale. Eriliigina eristatakse sisemonoloog ehk sisemine monoloog, mis kujutab tegelase mõttevoolu.
Monoloog erineb dialoogist, kus kaks või enam inimest vahetavad repliike ja vestlevad omavahel. Samuti erineb see polüloogist, mis on mitme osaleja vaheline vestlus. Monoloogvormi kasutatakse ka etenduskunstides, näiteks stand-up-komöödias ja luuleettekandel.
Monoloogi oskus on oluline näitlejatele, kõnelejatele ja esinejatele, sest see nõuab head tekstikäsitlust, emotsionaalset väljendusoskust ja võimet hoida publiku tähelepanu ilma dialoogi toeta.
Teatris ja kirjanduses on monoloog oluline dramatehniline võte, kus tegelane räägib üksi laval või tekstis, avades oma sisemaailma, mõtteid, kahtlusi või kavatsusi. Monoloog võib olla suunatud publikule, teisele tegelasele, kes ei vasta, või iseendale. Eriliigina eristatakse sisemonoloog ehk sisemine monoloog, mis kujutab tegelase mõttevoolu.
Monoloog erineb dialoogist, kus kaks või enam inimest vahetavad repliike ja vestlevad omavahel. Samuti erineb see polüloogist, mis on mitme osaleja vaheline vestlus. Monoloogvormi kasutatakse ka etenduskunstides, näiteks stand-up-komöödias ja luuleettekandel.
Monoloogi oskus on oluline näitlejatele, kõnelejatele ja esinejatele, sest see nõuab head tekstikäsitlust, emotsionaalset väljendusoskust ja võimet hoida publiku tähelepanu ilma dialoogi toeta.
Etümoloogia
Kreeka keelest: monológos 'üksi rääkiv', mis koosneb sõnadest mónos 'üks, üksi' ja lógos 'kõne, sõna'.
Kasutusnäited
Näitleja esitas Hamleti kuulsa monoloogi "Olla või mitte olla" sügava veendumusega.
Koosolekul muutus arutelu tema pikaks monoloogiks, kus keegi teine enam sõna ei saanud.
Näidendi alguses peab peategelane monoloogi, mis tutvustab tema tausta ja motiive.
Õpetaja palus õpilastel valmistada ette ühe minuti pikkune monoloog oma lemmikraamatu kohta.