munakollane
Munakollane on muna keskne kollane osa, mis sisaldab toitaineid ja rasvaineid ning on eraldatud munavalgust õhukese kestaga. Kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamisel.
Munakollane on linnumuna keskne, kerajalt ovaalne kollane osa, mis asub munavalge sees ja on sellest eraldatud õhukese kilejas kestaga ehk vitelliinikestaga. Munakollane sisaldab suures koguses rasvaineid, valke, vitamiine (eriti A- ja D-vitamiin) ning mineraalaineid, olles üks toitainerikkamatest toiduainetest. Linnuembrüo arengus toimib munakollane toitainete varuna. Toiduvalmistamisel kasutatakse munakollast väga mitmekülgselt: see annab kastmetele kreemja tekstuuri ja kollase värvuse, toimib emulgaatorina (näiteks majonees), sobib küpsetiste, roogude ja magustoitude valmistamiseks. Toorelt või pooltoores kujul (näiteks pehmepraetud munas) on munakollane vedel ja intensiivselt kollane, keedetult muutub see tahkemaks ja kahvatumaks. Munakollase toitainelise väärtuse tõttu soovitatakse seda tarbida mõõdukalt, kuna see sisaldab ka kolesterooli. Värske munakollane on eredalt kuldkollane, muna vanusega muutub see lamedamaks ja kahvatumaks.
Etümoloogia
Liitsõna osistest «muna» ja «kollane» (värvimäärang), viidates muna kollasele keskmisele osale.
Kasutusnäited
Eraldage munakollane munavalgust ja vahustage see suhkruga.
Värske kodumuna munakollane on palju eredam kui poemuna oma.
Maiuseks sõin pehmelt keedetud muna, mille munakollane oli veel vedel.
Munakollane sisaldab rohkesti vitamiine ja rasvaineid.