mutatsioon

nimisõna tehniline teadus

Mutatsioon on päriliku informatsiooni ehk DNA järjestuse püsiv muutus, mis võib tekkida spontaanselt või välismõjurite tõttu. Mutatsioonid on evolutsiooni ja geneetilise mitmekesisuse alus.

Mutatsioon on pärilikkusaine ehk DNA nukleotiidijärjestuse püsiv muutus, mis edastatakse rakujagunemise käigus tütarrakkudele. Mutatsioonid võivad hõlmata üksikute nukleotiidide asendusi, kustutamisi või lisamisi, samuti suuremaid kromosoomimuutusi. Need tekivad kas spontaanselt DNA kopeerimise vigade tõttu või välismõjurite nagu kiirgus, kemikaalid või viirused mõjul.

Mutatsioonid jagunevad mitmeks tüübiks. Geenimutatsioonid mõjutavad üksikuid geene, kromosoomimutatsioonid hõlmavad suuremaid DNA lõike ja genommutatsioonid puudutavad kogu kromosoomide arvu. Mutatsioonid võivad olla kahjulikud, kasulikud või neutraalsed olenevalt nende mõjust organismi eluvõimele.

Bioloogias on mutatsioonid evolutsiooni peamine tooraine, sest need loovad uut geneetilist varieeruvust, mille alusel toimib looduslik valik. Meditsiinis on mutatsioonid olulised, kuna paljud pärilikud haigused ja vähktõbi tulenevad teatud geenide muteerimisest. Selektion toimib mutatsioonide põhjal, kuid mutatsioonid ise tekivad juhuslikult, mitte kohanemisvajaduse tõttu.

Üldkeeles kasutatakse sõna mutatsioon ka ülekantud tähenduses järsu muutuse või teisenemise kohta, kuigi see ei pruugi olla bioloogiline protsess.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast mutatio 'muutus, vahetus', mis tuleneb tegusõnast mutare 'muutma, vahetama'.

Kasutusnäited

Viiruse mutatsioon võib muuta selle nakkavamaks või vaktsiinide suhtes resistentsemaks.
Punase karva põhjustab retsessiivne mutatsioon MC1R geenis.
Evolutsioonis tekivad uued liigid mutatsioonide ja looduslike valiku koostoimel.
Onkogeenide mutatsioonid võivad käivitada kontrollimatut rakujagunemist ja vähitekke.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt