mütoloogia
Müütide kogum, mis kuulub teatud rahva, kultuuri või usundi juurde. Samuti teadusharu, mis uurib müüte, nende teket, levikut ja tähendust.
Mütoloogia on müütide süsteem, mis hõlmab jumalate, kangelaste, maailma tekke ja loodusnähtuste kohta käivaid pühi jutustusi. Igal kultuuril on oma mütoloogia, mis peegeldab selle rahva maailmavaadet, väärtusi ja ajaloolist kogemust. Tuntumad on Vana-Kreeka, Rooma, Skandinaavia, Egiptuse ja India mütoloogia.
Teadusharuna uurib mütoloogia müütide struktuuri, sümboolikat ja funktsioone ühiskonnas. Mütoloogia analüüsib, kuidas müüdid kujundavad kultuurilist identiteeti, selgitavad maailmakorda ja õpetavad moraalinorme. Kaasaegses kasutuses võib mütoloogiaga tähistada ka väljakujunenud, kuid tegelikkusele mittevastavaid arusaamu mingis valdkonnas.
Mütoloogia on oluline osa kultuuripärandist ja mõjutab tänaseni kirjandust, kunsti, kino ja igapäevast keelekasutust. Paljud väljendid ja kujundid pärinevad antiikaja mütoloogiast.
Teadusharuna uurib mütoloogia müütide struktuuri, sümboolikat ja funktsioone ühiskonnas. Mütoloogia analüüsib, kuidas müüdid kujundavad kultuurilist identiteeti, selgitavad maailmakorda ja õpetavad moraalinorme. Kaasaegses kasutuses võib mütoloogiaga tähistada ka väljakujunenud, kuid tegelikkusele mittevastavaid arusaamu mingis valdkonnas.
Mütoloogia on oluline osa kultuuripärandist ja mõjutab tänaseni kirjandust, kunsti, kino ja igapäevast keelekasutust. Paljud väljendid ja kujundid pärinevad antiikaja mütoloogiast.
Etümoloogia
Kreeka keelest: μυθολογία (muthologia), mis koosneb sõnadest μῦθος (müthos) 'jutustus, müüt' ja λογία (logia) 'õpetus, teadus'.
Kasutusnäited
Vana-Kreeka mütoloogia jumalad ja kangelased on inspireerinud kunstnikke juba aastatuhandeid.
Kursuse raames käsitleti nii antiikaja kui ka Põhjamaade mütoloogiat.
Eesti mütoloogia hõlmab muistendeid Kalevipojast, Lindudest ja vaimudest.