naeratus
Naeratus on näoilme, kus suu nurgad tõusevad üles, väljendades rõõmu, sõbralikkust või heameelt. Naeratus on üks levinumaid ja universaalsemaid positiivseid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid.
Naeratus on näoilme, mille puhul suunurgad tõusevad üles ja sageli muutuvad silmad kitsamaks, väljendades rõõmu, rahulolu, sõbralikkust või heatahtlikkust. Naeratus tekib mitmete näolihaste, eriti suurte ja väikeste põselihaste kokkutõmbumise tulemusena. Siiras naeratus, mida nimetatakse ka Duchenne'i naeratuseks, hõlmab nii suu- kui silmapiirkonna lihaseid, samas kui kunstlik või viisakusnaeratus haarab vaid suuümbruse. Naeratus on inimese üks põhilisemaid ja universaalsemaid emotsioonide väljendusviise, mida mõistetakse üle kultuuripiiride. See toimib olulise suhtlusvahendina, aidates luua ja säilitada sotsiaalseid sidemeid, vähendada pingeid ning väljendada heatahtlikkust. Psühholoogilised uuringud on näidanud, et naeratus mõjub positiivselt nii naerataja kui ka naeratust nägeva inimese emotsionaalsele seisundile. Eesti kultuuris väärtustatakse siirast naeratust, samas kui põhjuseta naeratamine võidakse kohati tajuda ebasiirana. Füüsioloogiliselt stimuleerib naeratus õnnehormooni endorfiinide vabanemist, mis parandab meeleolu ja vähendab stressi.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «naeratama», mis omakorda lähtub sõnast «naer». Sõna juured ulatuvad soome-ugri algkeelde, kus nähtus seostus rõõmu ja heameele väljendamisega.
Kasutusnäited
Lapse naeratus muutis kohe kogu päeva paremaks.
Ta tervitas mind sooja naeratusega ja pakkus kohvi.
Pärast head uudist ei kadunud naeratus terve päeva tema näolt.