nahksisu
Nahksisu on roomaja selgroogi või linnujalga katvate sarvunud naha kilbikeste ehk soomuste rida, mis annab kehale tugeva kaitse ja liikumisvõime.
Nahksisu on roomajate (näiteks maod, sisalikud) ja lindude jalgadel paiknev sarvunud nahakilbikeste rida, mida nimetatakse ka soomusteks. Need soomused on tihedalt kõrvuti paiknevad ja moodustavad paindliku, kuid tugeva kattekihi, mis kaitseb keha mehhaaniliste kahjustuste ja kuivamise eest. Roomajatel katab nahksisu sageli kogu keha, lindudel eelkõige jalgade alumisi osi. Nahksisu koosneb keratiinist, sama valgust millest on tehtud inimese küüned ja juuksed. See võimaldab looma liikuda sujuvalt ja paindlikult, samal ajal tagades kaitse. Nahksisu struktuur ja kuju võib liigiti erineda: mõnel roomajal on soomused suuremad ja reljeefed, teistel väiksemad ja siledad. Nahksisulisel katusel on oluline roll loomade põua- ja palavuskindluses, kuna see vähendab veekaotust organismi pinnalt. Sõna kasutatakse ka üldisemalt nahksisulistest ehk reptiilidest rääkides.
Etümoloogia
Liitsõna: nahk + sisu (siin tähenduses 'kate, rüü'). Eesti keeles kasutusel roomajate ja lindude soomustatud nahakatte tähistamiseks.
Kasutusnäited
Mao keha on kaetud tihe nahksisuliga, mis läigib päikese käes.
Kana jalgadel on kõva nahksisu, mis kaitseb jalgu kivide ja okste eest.
Bioloogiatunnis uurisime mikroskoobiga sisaliku nahksisu ehitust.