roomaja

nimisõna neutraalne loodus

Roomaja on selgroogne loom, kes hingab kopsudega, on külmavererline ja kelle keha katab soomuseline nahk. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, kilpkonnad ja krokodillid.

Roomajad (Reptilia) on selgroogsete loomade klass, kuhu kuuluvad sisalikud, maod, kilpkonnad, krokodillid ja tuatarad. Roomajad on külmaverelised loomad, mis tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub keskkonnast. Nad hingavad kopsudega kogu oma elu jooksul, erinevalt kahepaiksetest, kes alustavad elu tihtipeale kõõlustega. Roomajate iseloomulik tunnus on soomustega või kilbikestega kaetud nahk, mis kaitseb neid kuivamise eest ja võimaldab elada kuival maal. Enamik roomajaid paljuneb munade kaudu, kuigi mõned liigid on elussünnitajad. Roomajad on levinud üle maailma, peamiselt soojades ja troopilistes piirkondades. Eestis elab looduslikult kolm roomajaliiki: nastik, arusisalik ja rästik. Teaduslikult moodustavad roomajad parafileettilise rühma, kuna linnud on pärit roomajatest, kuid neid tavaliselt eraldi klassiks loetakse.

Etümoloogia

Sõna «roomaja» tuleneb tegusõnast «roomama», viidates paljude roomajate liikumisviisile, kus keha puudutab maapinda.

Kasutusnäited

Krokodill on üks suurimaid tänapäeval elavaid roomajaid.
Roomajad vajavad päikesevalgust, et oma kehatemperatuuri reguleerida.
Eesti looduses elab kolm roomajaliiki: nastik, arusisalik ja rästik.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt