naisterahvas
Naisterahvas on vananenud või dialektiline nimetus täiskasvanud naissoost inimese kohta; mõnikord ka hea- või halvustavalt kasutatud sõna naise kohta.
Naisterahvas on eesti keeles vanema põlvkonna või murdekeelne nimetus täiskasvanud naissoost inimese kohta. Tänapäeval on see sõna üldkeeles suhteliselt harva kasutatav ja mõjub vananenutna, selle asemel eelistatakse sõnu «naine» või «naisterahvad». Sõna on liitsõna, mis koosneb osistest «naiste» (naine) ja «rahvas» (inimene, rahvahulk). See viitab naissoost rahva või naissoost inimese tähendusele. Ajalooline tähendus seondub kogukonna naissoost liikmetega või üldisemalt naissoost inimestega. Mõnikord võib sõna kanda ka emotsionaalset varjundit: vanemas keelekasutuses võis see olla neutraalne või isegi lugupidav, kuid tänapäeval võib see mõjuda kas vananenult või sõltuvalt kontekstist halvustavana. Sõna esineb sagedamini vanemas kirjanduses, rahvalauludes ja murdekeeles, kus see oli tavaline nimetus naise kohta. Tänapäeva eesti keeles kasutatakse seda pigem stiilivahendina või vananenud varjundiga.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «naiste» (naine, genitiivis mitmuses) ja «rahvas» (inimene, inimesed). Sõna «rahvas» on vanas eesti keeles tähendanud ka üksikut inimest, mitte ainult rahvahulka.
Kasutusnäited
Vanaema rääkis, kuidas naisterahvad külas koos kangast kudusid.
Rahvalaulus laulatakse: «Ilus oli see naisterahvas, kes heinamaale tuli.»
Vanasti öeldi lihtsalt naisterahvas, tänapäeval eelistatakse sõna «naine».