niru
Niru on jalaga lonkav, jalutamisel takistust või ebamugavust tundev inimene või loom. Sõna kirjeldab seisundit, kus üks jalg on nõrgem, vigastatud või toimimatu, põhjustades ebatasast kõnnakut.
Niru on inimene või loom, kes lonkab, kõnnib ebatasaselt või kellel on jalaga liikumisel raskusi. Seisund võib olla püsiv (näiteks sünnidefekti või vigastuse tagajärjel) või ajutine (näiteks tõsise marrastuse, haavandi või luumurru korral). Niru inimese kõnnak on ebaühtlane, kuna üks jalg on nõrgem, lühem või valutab. Sõna kasutati varem ka omadussõnana, kirjeldamaks kedagi, kes on jalgadega vigane või lonkab. Näiteks öeldi «niru mees» või «niru hobune». Tänapäeval peetakse sõna kasutamist inimeste kohta halvustavaks ja soovituslik on kasutada neutraalsemaid väljendeid nagu «liikumispuudega inimene» või «jalaga vigastatud». Sõna võib mõnikord esineda ka ülekantud tähenduses, kirjeldamaks midagi puudulikku või mittetäielikku, kuigi see kasutus on haruldane. Seotud tegusõna on «niruma» ehk lonkama, ebatasaselt kõndima.
Etümoloogia
Pärineb soome-ugri keelealast, lähisugulased on soome «niru» ja karjala «niru», mis tähendavad samuti lonkavat, jalaga viletsat.
Kasutusnäited
Pärast õnnetust jäi hobune niruks ja ei saanud enam töötada.
Vanaisa oli juba lapsepõlves niru ja kandis alati keppi.
Koer sai autolt löögi ja on nüüd niru, aga veterinaar ütles, et ta paraneb.