nõges
Nõges on mitmeaastane rohttaim, mille varrel ja lehtedel on kõrvetavad karvad, mis nahal puudutamisel põhjustavad kihelust ja turset.
Nõges on perekonda Urtica kuuluv rohttaim, mida iseloomustavad kõrvetavad karvad (trikoomid) lehtede ja varte pinnal. Need karvad sisaldavad histaminoide ja murti ained, mis nahal puudutamisel põhjustavad tuntud ebameeldivat kõrvetustunnet, kihelust ja punast turset. Eestis kasvab peamiselt kahte liiki: suur-nõges (Urtica dioica) ja väike-nõges (Urtica urens). Nõgesed on levinud igal pool, kasvades õuedel, teekäändudel, mahajäetud kohtadel ja metsaservades, eelistades lämmastikurikkaid muldasid. Nõgesed on olnud rahvameditsiinis ja toidukultuuris kasutusel sajandeid. Noori nõgeselehti kasutatakse toidus (nõgesesupp, salat, tee), sest need on rikkad vitamiinide, mineraalide ja valkude poolest. Rahvameditsiinis on nõgest kasutatud liigeste vaevuste, aneemia ja nahahaiguste raviks. Samuti on nõgesed olulised liblikate (nt admiral, nõgesesitikas) vastsete toidutaimed. Vanasõnadeski mainitakse nõgest sageli, näiteks «nõgesesse astuma» tähendab ebameeldivasse olukorda sattumist.
Etümoloogia
Sõna «nõges» on soome-ugri päritolu, sugulussõnad leiduvad ka teistes läänemeresoome keeltes (soome noki, nokkonen).
Kasutusnäited
Laps puudutas kogemata nõgest ja tundis kohe kõrvetavat valu.
Vanaema keeb kevadeti alati maitsvat nõgesesuppi.
Aeda servades kasvas tihe nõgesepõõsas, mida keegi ei julgenud käsitsi katkuda.