nüüdismuusika
Nüüdismuusika on 20. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani loodud kunstmuusika, mis hõlmab mitmesuguseid eksperimentaalseid stiile ja helikeeli ning erineb traditsioonilisest klassikalisest muusikast.
Nüüdismuusika on kunstmuusika suund, mis hõlmab ligikaudu 1950. aastatest tänapäevani loodud teoseid. See on jätk 20. sajandi alguse modernismile ja hõlmab väga mitmekesiseid stiile ning tehnikaid: seriaalmuusika, minimalism, elektrooniline muusika, aleaatoorika, spektraalmuusika, postmodernism ja paljud teised suunad. Nüüdismuusika iseloomustab sageli traditsiooniliste helikeelte ja vormide ületamine, eksperimenteerimine heli, rütmi ja struktuuriga ning uute helide ja väljendusvahendite otsimine. Eestis on nüüdismuusika olulised esindajad olnud Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Märt-Matis Lill ja paljud teised heliloojad. Nüüdismuusikat esitatakse spetsiaalsetel kontsertidel ja festivalidel ning seda õpetatakse muusikaakadeemiates helilooja ja muusikateoreetiku erialal. Kuigi nüüdismuusika on sageli keerukas ja nõuab kuulajalt keskendumist, on see oluline osa kaasaegsest kultuurimaastikust ja peegeldab meie aja esteetilisi otsinguid ning filosoofilisi küsimusi.
Etümoloogia
Liitsõna: nüüdis (praegune aeg, kaasaeg) + muusika
Kasutusnäited
Eesti nüüdismuusika festival Afekt tutvustab igal aastal uusimaid heliloojaid ja teoseid.
Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil on üks maailmas enim mängitud nüüdismuusika vorme.
Nüüdismuusika kontserdil esitati elektroonilist muusikat ja akustiliste pillide improvisatsiooni.