aurusaun
Aurusaun on saun, kus kuumutat vett kuumale kivile, tekitades niisket sooja auru, mis aitab kehal higistada ja rentida. See on traditsiooniline eesti kultuuri osa ja populaarne puhkuse- ja tervishoiutegevus.
Aurusaun on saun, kus kuumutatud kivile või metallplaadile pritsitakse vett, et tekitada niisket kõrget temperatuuri. Erinevalt kuivsaunast on aurusaunas õhuniiskus märkiväärne, tavaliselt 40-60% juures, mis intensiivistab higistamist ja parandab vereringe. Aurusaunad on olnud eesti kultuuri lahutamatu osa sajandeid ning neid on kasutatud nii tervishoiu kui sotsiaalsete kohtumiste kohtadena. Tänapäeval leidub aurusaunu paljudes puhkekodudes, spaa-keskustes ja privaatmajades. Regulaarne aurusaunas käimine peetakse bioloogiliselt kasulikuks südameveresoonkonna tervise, naha puhastamise ja lõõgastumise seisukohast.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest "aur" (veeaur) ja "saun" (eesti päritolu sõna, viitab väikesele majale kus pesemisel kasutati kuumust).
Kasutusnäited
Pärast füüsilist koormust käisime aurusaunas ja tundisime end taastunud.
Eesti perekonnad armastasid käia ühiselt aurusaunas nädalavahetustel.
Rääkides aurusaunast, peab meeles pidama selle tervisele kasulikke omadusi.