õisik
Õisik on taimede õitest koosnev osa, mis võib olla üksikõis või mitme õie rühm ühisel varrel. Õisiku ehituse ja kuju järgi saab taimi liigitada ja määrata.
Õisik on taimede vegetatiivse ja generatiivse osa piiriala, kus paiknevad õied. Õisik võib olla kas üksikõis (näiteks tulbil) või mitme õie rühm ühisel varrel, mis on kujunenud leherootsude või lehelabade modifitseerumise teel. Õisiku tüüp ja ehitus on taimesüstemaatikas oluline tunnusjoon taimeliikide määramisel ja klassifitseerimisel. Õisikud jagunevad paljudeks tüüpideks nagu kobar, viirg, sari, vihik, peaõisik ja teised. Igal õisikutüübil on iseloomulik õite paiknemine ja õisiku üldine kuju. Näiteks viirg-õisikus (nagu teravilja klassis) paiknevad õied varrel vahetult ilma õieraota, samas kui kobar-õisikus (nagu rõikal) kasvavad õied pikematel õieraodel peatelgelt. Õisiku morfoloogia ja õite arv on taimede evolutsioonis kujunenud kohastumusena erinevate tolmeldajate ja elutingimustega.
Kasutusnäited
Leedri õisik on kollane peaõisik, mis sarnaneb võilille omaga.
Lillkapsa söödav osa on tegelikult tihedalt pakitud pungõisikute õisik.
Botaanika tunnis õppisime ära erinevad õisiku tüübid nagu sari, kobar ja viirg.