slaavi
Slaavi on suur keele- ja rahvarühm Ida-, Kesk- ja Kagu-Euroopas, kellele on iseloomulik slaavi keelte rääkimine ning ühine kultuuriline ja ajalooline pärand.
Slaavid on Euroopa suurim keele- ja etniline rühm, kes elavad peamiselt Ida-, Kesk- ja Kagu-Euroopas. Slaavi rahvaste hulka kuuluvad venelased, poolakad, tšehhid, slovakkid, ukrainlased, valgevenelased, serbid, horvaadid, sloveenid, makedoonlased, bulgaarlased ja teised. Neid ühendab slaavi keelte rääkimine, mis kuuluvad indoeuroopa keelkonda. Slaavi keeled jagunevad kolme põhirühma: idaclaavi keeled (vene, ukraina, valgevene keel), lääneslaavi keeled (poola, tšehhi, slovaki keel) ja lõunaslaavi keeled (serbia, horvaadi, bulgaaria keel). Slaavide kultuurilist ja religioosset identiteeti on tugevalt mõjutanud õigeusu ja katoliku kirik ning osaliselt ka islam. Ajalooliselt on slaavid esinenud kirjalikes allikates alates 6. sajandist ning nad on olulisel määral kujundanud Euroopa ajalugu ja kultuuri.
Etümoloogia
Pärineb slaavi enese- ja rahvusenimetusest, mille täpne tähendus on vaieldav. Võimalikud tõlgendused hõlmavad seost sõnaga «slovo» (sõna, kõne) või kohanimega «Slava».
Kasutusnäited
Eestlaste lähimad slaavi naabrid on venelased ja poolakad.
Slaavi keeled on omavahel suguluses, kuid kõik slaavi rahvad ei pruugi üksteist mõista.
Keskaegses Euroopas toimus pidev kultuurivahetus germaani ja slaavi rahvaste vahel.