osteoporoos
Osteoporoos on luude hõrenemine ehk haigus, mille korral luukude tihedus väheneb ja need muutuvad haprateks ning murduvad kergesti.
Osteoporoos on luustikuhaigus, mille puhul luukude mineraalide sisaldus ja tihedus vähenevad, luukoe struktuur muutub õhemaks ja luud muutuvad haprateks ning murduvad isegi väikese koormuse korral. Haiguse tõttu suureneb oluliselt luumurdude oht, eriti puusa-, selgroo- ja randmeluu piirkonnas. Osteoporoosi esineb sagedamini eakatel, eriti menopausi järel naistel, kuna östrogeeni taseme langus kiirendab luukao. Haigus areneb tavaliselt märkamatult ja paljud inimesed avastavad selle alles pärast esimest luumurdu. Riskiteguriteks on lisaks eale ja soole ka pärilikkus, kaltsiumivaene toitumine, liikumispuudus, suitsetamine ja teatud ravimite pikaajaline kasutamine. Osteoporoosi saab diagnoosida luude tiheduse mõõtmisega ja seda on võimalik ravida ravimitega ning ennetada tervislike eluviisidega, sealhulgas piisava kaltsiumi ja D-vitamiini tarvitamisega ning regulaarse liikumisega.
Etümoloogia
Kreeka keeltest: osteon 'luu' + poros 'ava, auk'
Kasutusnäited
Arst diagnoosis vanatädil osteoporoosi ja soovitas alustada kaltsiumitablettide võtmist.
Osteoporoosi ennetamiseks on oluline liikuda regulaarselt ja süüa piisavalt piimatooteid.
Pärast puusamurru selgus, et tal oli juba aastatepikkune ravimata osteoporoos.