pähkel

Pähkel on botaanilises mõttes kuiv üheseemneline vili, millel on kõva, puitunud koor ja söödav tuum. Igapäevakeeles nimetatakse pähkliteks laiemalt erinevaid kõva koorega seemneid ja vilju, mis ei pruugi botaaniliselt olla päris pähklid. Kõige tavalisemad on sarapuupähkel (Corylus), mis kasvab ka Eestis, kreeka pähkel (Juglans regia), mandel (Prunus dulcis), India pähkel ehk kasupähkel (Anacardium occidentale) ja maapähkel (Arachis hypogaea), mis botaaniliselt on kaunvili, mitte pähkel. Pähklid on väärtuslik toiduaine, mis sisaldavad palju valku, kasulikke rasvu, vitamiine ja mineraalaineid. Neid kasutatakse nii toores, röstitud kui ka töödeldud kujul paljudes roogades, küpsetistes ja suupistetena. Eesti rahvausundis on pähklil olnud ka sümboolne tähendus, eriti sarapuupähklil, mis seostati viljakuse ja heaoluga. Kujundlikult võib pähkel tähistada ka midagi kaitsvat või raskesti ligipääsetavat, näiteks väljendis «tugev pähkel».