pärl
Pärl on karp- või teokarbiliste välja eritatud kõva, ümar ja läikiv moodustis, mis tekib võõrkeha ümber ning mida hinnatakse kalliskivina. Pärleid kasutatakse ehetena kaelakeedes, kõrvarõngastes ja käevõrudes.
Pärl on loodusliku päritoluga orgaaniline kalliskivi, mis tekib mõne karpide klassi kuuluva limuse kehas. Pärl moodustub, kui limuse kesta või mantlisse satub võõrkeha (nt liivaterakene või parasiit), mille ümber loom hakkab kihiti eritama pärlmutteri ehk naakri. See protsess võib kesta mitu aastat, mille tulemusena tekib kõva, läikiv ja tavaliselt ümar või ovaalne pärl. Kõige väärtuslikumad on loodusliku tekkega pärlid, mis on haruldased ja kallid. Tänapäeval kasvatatakse enamikku pärleid kunstlikult pärlitootmises (kultuurpärlid), kus inimene paigutab karpide kehadesse tahtlikult võõrkeha. Peamised pärlitootjad on Jaapan, Hiina ja teised Vaikse ookeani riigid. Pärleid hinnatakse nende suuruse, kuju, läike ja värvi järgi – kõige väärtuslikumad on suured, ümarad, siledalised ja tugeva läikega pärlid. Värv võib varieeruda valgest ja kreemikast kuni roosa, kuldse, halli ja mustani. Pärlid on läbi ajaloo olnud jõukuse ja staatuse sümbol, neid on kantud kuninglikud ja aadlikud. Eesti keeles kasutatakse väljendit «pärlid sigade ette» tähenduses midagi väärtuslikku pakkuda kellelegi, kes seda hinnata ei oska. Sõna «pärl» võib metafoorselt viidata ka millelegi väärtuslikule, ilusale või haruldasele (nt «arhitektuuripärl», «kirjanduspärl»).
Etümoloogia
Laenatud alamsaksa keelest (perle), mis omakorda pärineb ladinakeelsest pernula (väike sink).
Kasutusnäited
Vanaema pärandas mulle kaunid pärlid kaelakee.
Austri pärlid on eriti hinnatud oma läike ja kvaliteedi poolest.
See vana kirik on tõeline arhitektuurne pärl.
Sukelduja leidis merekarbi seest ümmarguse valge pärli.