peet
Peet on pruunikas turbalaadne aine, mis on tekkinud sootaimede osalisest lagunemisest hapnikuvaestes tingimustes. Peeti on kasutatud kütusena ja aianduses.
Peet on orgaaniline aine, mis moodustub sootaimede (samblike, pilliroo, kõrkja) pooleliolevast lagunemisest niiskes, hapnikuvaeses keskkonnas. Peeti leidub soodes ja rabades, kus taimeosi ei lagune täielikult, vaid koguneb kihtidena. Peet on pruunikasmustakas, kergelt happeline materjal, mis sisaldab palju orgaanilist ainet. Eestis on peeti saadud eelkõige madalsoodest ja rabadest, kus seda on sajandite jooksul kogunenud märkimisväärseid kihtidena. Peeti on ajalooliselt kasutatud kütusena, eriti piirkondades kus puit oli napp. Peeti lõigati suvel rabast välja, kuivatati ja kasutati talvel kütteks. Tänapäeval kasutatakse peeti peamiselt aianduses: aiapeet on populaarne mullaparandaja, mis parandab pinnase struktuuri, hoiab niiskust ja teeb mulla õhuläbilaskuvamaks. Samuti kasutatakse peeti substraadina istikukasvatuses. Eestis on peat oluline maavara, mida kaevandatakse tööstuslikus mahus, kuigi keskkonnakaitse seisukohalt on soo-ökosüsteemide säilitamine oluline. Peeditööstus on Eestis oluline ekspordiartikkel, eriti Balti riikide ja Skandinaavia turul.
Etümoloogia
Germaani laen, võrdle saksa keele sõna «Peat»
Kasutusnäited
Vanaisa käis noorpõlves rabast peeti lõikamas ja talveks kuivatamas.
Istutasin tomateid peeti sisaldavasse potimulda.
Eesti rabades on paksud peeti kihid, mis on kogunenud tuhandete aastate jooksul.