pessimism

nimisõna neutraalne kultuur

Pessimism on maailmavaade või hoiak, mille kohaselt kaldutakse nägema asjade halba külge ja ootama ebasoodsaid tulemusi. Pessimistlik inimene eeldab, et asjad lähevad halvasti või et maailm on põhiolemuselt halb.

Pessimism on ellusuhtumise viis, mille puhul keskendutakse peamiselt negatiivsetele külgedele ja oodatakse ebasoodsaid tulemusi. Pessimistlik inimene näeb tulevikku pigem sünges valguses ja rõhutab probleeme, raskusi ning ebaõnnestumise võimalusi.

Filosoofilises mõttes on pessimism maailmavaade, mis käsitleb maailma või elu kui põhiolemuselt halba, kannatustäist või mõttetut. Sellist seisukohta esindas näiteks filosoof Arthur Schopenhauer, kes pidas inimelu vältimatu kannatuse ja rahulolematuse allikaks.

Psühholoogias eristatakse pessimismi kui isiksuseomadust või ajutist meeleseisundit. Püsiv pessimism võib olla seotud depressiooni või ärevushäiretega. Samas tuleb eristada realistlikku ettevaatlikkust ülekohtusetust mustadest mõtetest.

Pessimismi vastand on optimism ehk hoiak, mis rõhutab positiivseid külgi ja eeldab soodsaid tulemusi. Mõõdukas tasakaal pessimismi ja optimismi vahel võib aidata kaasa realistlikule eluhoiakule.

Etümoloogia

Ladina sõnast pessimus 'kõige halvem' (sõna malus 'halb' ülivõrre), millest prantsuse keeles pessimisme ja sealt eesti keelde pessimism.

Kasutusnäited

Tema pessimism on nii sügav, et ta ei näe enam ühtegi head võimalust.
Kriisiaegadel võib ühiskonnas levida üldine pessimism tuleviku suhtes.
Filosoofiline pessimism väidab, et inimelu on paratamatult kannatustega täidetud.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt