meeleolu
Meeleolu on inimese ajutine emotsionaalne seisund või tuju, mis väljendab, kuidas ta end parasjagu tunneb. Meeleolu võib olla hea, halb, rõõmus, kurb, rahulik või ärritunud.
Meeleolu on inimese ajutine emotsionaalne seisund, mis kajastab tema üldist tunnet ja suhtumist antud hetkel. Meeleolu erineb tugevatest emotsioonidest nagu viha või rõõm selle poolest, et see on tavaliselt püsivam, kuid samas ajutisem kui püsiv iseloomuomadus. Meeleolu mõjutavad paljud tegurid: ilm, uni, füüsiline seisund, ümbritsevad inimesed, uudised, muusika ja igapäevased sündmused. Hea meeleolu korral inimene tunneb end energilise, positiivse ja motiveerituna, halva meeleolu korral aga väsinu, ärritunu või masendununa. Psühholoogias eristatakse meeleolu ja emotsiooni: emotsioonid on lühiajalised ja intensiivsed reaktsioonid konkreetsetele sündmustele, meeleolud aga pikemaajalised ja hajusamad seisundid. Meeleoluhäired nagu depressioon või bipolaarne häire on seisundid, kus meeleolu kõikumised muutuvad haiguslikeks ja mõjutavad oluliselt igapäevaelu. Igapäevases keelekasutuses viitab meeleolu ka üldisele õhkkonnale või atmosfäärile, näiteks «ürituse meeleolu oli pidulik» või «ruumi meeleolu oli pingeline».
Etümoloogia
Eesti liitsõna: «meele» (mõistuse, tunde, psüühika) + «olu» (seisund, olek). Sõna «meel» pärineb läänemeresoome algkeelest, «olu» on tuletis sõnast «olema».
Kasutusnäited
Täna on mul nii hea meeleolu, et midagi ei suuda mind ära õnnestada!
Halvenevat meeleolu võib aidata parandada jalutuskäik looduses või vestlus hea sõbraga.
Ürituse meeleolu oli sõbralik ja lõdvestunud, kõik külalised tundsid end hästi.
Pikaajaline halb meeleolu võib olla märk depressioonist ja vajab arstiabi.