enesetunne
Enesetunne on inimese subjektiivne kogemus oma füüsilisest ja vaimsest seisundist; see, kuidas inimene end tunneb.
Enesetunne on inimese subjektiivne kogemus oma füüsilisest, vaimsest ja emotsionaalsest seisundist. See hõlmab nii kehalisi aistinguid (väsimus, energilisus, valu, heaolu) kui ka psüühilisi kogemusi (meeleolu, rahulolu, ärevus, enesekindlus). Enesetunne on dünaamiline ja muutub pidevalt sõltuvalt tervislikust seisundist, elutingimustest, stressist, une kvaliteedist ja paljudest teistest teguritest. Hea enesetunne viitab üldisele heaolule ja rahulolule, halb enesetunne võib olla märk haigusest, väsimusest või vaimsest ebamugavusest. Meditsiinis ja psühholoogias on enesetunne oluline diagnostiline näitaja, mis aitab hinnata inimese üldist tervislikku seisundit. Enesetunnet mõjutavad nii füüsilised tegurid (haigused, toitumine, liikumine) kui ka psühhosotsiaalsed tegurid (suhted, töökeskkond, elustiil). Regulaarne füüsiline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine, piisav uni ja stressi juhtimine aitavad säilitada head enesetunnet.
Etümoloogia
Liitsõna: ene (ise, enda) + tunne (aisting, kogemus)
Kasutusnäited
Pärast pikka haigust on tema enesetunne lõpuks paranema hakanud.
Regulaarne liikumine ja tervislik toitumine parandavad märgatavalt enesetunnet.
Arst küsis patsiendilt, milline on tema enesetunne viimastel nädalatel olnud.